pühapäev, 15. november 2015

Loengusokid

Eelmisel semestril loengutes käies, ei tahtnud lihtsalt käed rüppes istuda ja hakkasin endale uusi villaseid sokke kuduma, ikka siniseid.
Kootud 1,25 varrastel ja 8/2 lõngaga. 



laupäev, 24. oktoober 2015

Paistu sukad

Suve alguses, enne suurt koolitööde hindamist olid mul juba kõik asjad valmis ja tuli leida uus töö, mille kallal nokitseda. Nii ma siis kolasin internetis ringi ja leidsin selle imeilusa Paistu sukkade mustri. Veidikene kohandasin mustrit ning vahetasin värvid ära, endale sobivaks. Neid sukki kudusin terve suve! Endalegi uskumatu, kuidas nii kaua aga suvel nõudis enamuse ajast töö. Puhkepäevadel järjest ikka üritasin kududa ning augusti lõpuks olid sukad valmis. Välja näevad nad nagu jõulusukad, punase ja valgega.
Kootud on 8/2 lõngaga ja 1,25 varrastega.




teisipäev, 4. august 2015

Veel tuniisheegeldamist

Punastest kätistest/randmesoojendajatest jäi minu jaoks väheks ning tegin juurde veel kahed kätised. Seekord mõlemad rohelistes toonides. Kinnituseks sai heledamatele õmmeldud 3 nööpi ning tumedamatele 4. 




laupäev, 18. juuli 2015

Lahttasku

Tikkimise teises pooles pidime peale käevõru valmistama ka lahttasku. Eriala kompositsiooni tundides valmistasime mitmeid kavandeid, nii värvilisi kui ka must-valgeid. Koos õppejõuga valisime välja kõige sobilikuma lahttasku kavandi ning juurde valisime veel kandi paela. Samuti kohandasime veel tikandi värve ning kui toa valguses tundus, et riie millele tikkima hakkan, on must, siis päevavalguses avastasin, et tegemist on hoopiski tumesinisega. Kuid riie sobis sellegi poolest. 



pühapäev, 12. juuli 2015

Tuniisheegeldamine

Teisel semestril oli üheks valikaineks tuniisheegeldamine, mida andis meile Kristi Jõeste. Selle aine raames käisime Heimtali muuseumis vaatamas tuniistekke, muuseumis oli isegi üks tuniistehnikas valmistatud beebi müts. Samuti vaatasime loengutes teistes muuseumides olevaid tekke. Hindelise tööna pidime ise valmistama midagi tuniistehtnikas ning mina valisin selleks tööks randmesoojendajad.



teisipäev, 7. juuli 2015

Teekond sinisest punaseni.


Sügissemestril saime alguses uuesti tikkimist meelde tuletada ning tikkimise aine esimeses pooles saime soovi korral valmistada endale nõelaraamatu. Kuna mina polnud siis veel oma sinise armastusest kuidagi üle saanud ning kõik pidigi ainult sinine olema, siis minu nõelaraamat sai selline: 





Tikkimise teises pooles õppisime geomeetrilist tikandit ning tegime erinevaid tööproove. Veidike suuremaks tööks oli vaja tanumaali tikkida ning sellest käevõru valmistada. Tanumaali põhi on tikitud tihedas ristikpistes nii, et aluskangast näha ei jääks. Tikandi muster on pärit Viljandi Mulgi räti maalikirjalt ning on veidike kohendatud, samuti sai õppejõu abiga pärlid ja litrid juurde paigutatud. 




Sügisel Viljandi Kultuuriakadeemiasse minnes arvasin, et minu sinise armastusest on võimatu lahti saada, kuid märkamatult kevadeks tekkis sinisele juurde uueks lemmikuks punane. Kevadsemestri tööna sai nii sõba kui ka tuniisheegeldamise kätised, mida näitan järgmises postituses, tehtud punased. 

kolmapäev, 1. juuli 2015

Esimene aasta läbi!

19. juunil oli meil viimane koolipäev, mis oli täis hindamisi. Hinnatud said kangastelgedel kudumine, vöökudumine, tuniisheegeldamine, sidusõpetus ja eriala kompositsioon, arvestuslikud ained olid materjaliõpetus ja õmblus tehnoloogia. Oma hinnetega olen super rahul! Tuniisheegeldamise sain B, teised hindelised ained sain A-d ning arvestuslikud ained sain arvestatud. Siin meie viimane koosviibimine 19. juuni õhtul, mil pidasime mu sünnipäeva ning tähistasime edukat esimese aasta läbimist:

Enne seda, kui meid suvepuhkusele lubati olid meil kaks üli toredat materjaliõpetuse loengut Tuuli Kivestu käe all, kus värvisime lõngu. Tema blogi: juulikemuulike.blogspot.com . Esimesel korral värvisime lõngu taimedega, kaselehtede ja pajuvõrsetega. Siin lõngad alles potis:

Kaselehed andsid super ilusa kollase lõnga! Kõik lõngad värvitult: 


Arvestusliku tööna pidime ka ise värvimist katsetama, seega seadsime oma sammud metsa poole ning otsustasime taimi korjama hakata. Üks vahva pilt sellest käigust: 


Me katsetasime sõnajalgadega, piimanõgeste, sibulakoorte ja naadiga värvimist. Tulemused sellised: 



Paar päeva enne hindamisi oli meil ka indigoga värvimise tund, mis oli samuti super vahva ja huvitav. Valgest lõngast sai erinevaid siniseid, kollane muutus roheliseks.



Aasta on olnud täis naeru ning meeldejäävaid hetki, palju uut ja põnevat, uusi sõpru ja tutvusi. Ootan põnevusega juba sügist ning uusi tegemisi!

kolmapäev, 27. mai 2015

Imekaunis punane sõba

Telgedel kudumise ja vöökudumise raames sain valmis oma imelise punase sõba. Värvivaliku tegin poes käies ning punane tundus tollel hetkel just kõige sobivam värv. 
Kanga üles käärimiseks kulus ikka hea mitu tundi ning hiljem telgedele panekuks samuti. Kudumiseks läks aega kõigest 11 tundi, ma alguses arvasin küll, et see võtab palju rohkem aega aga võta näpust. Kui kangas maha sai võetud, juba siis armusin ma sellesse. Siis hakkas aga kõlapookade tegemine, mis võttis isegi rohkem aega kui sõba valmis kudumine. Ühe pikipooga peale kulus umbes 5 tundi ja neid oli vaja teha kaks. Ristipoogad sain 2,5 tunniga valmis ning lisanarmasteks panin juurde 2 sorti linast ning punast ja musta villast lõnga. Lisaks tegin igasse sõba nurka tutid ka juurde.
Koos oma kursaõe Gretega otsustasime minna ühel ilusal päeval Parika rappa pildistama ning tulemus sai selline:



Olen oma sõbaga ülirahul, tuleb vaid hindamine ära oodata ning siis saab teada mida ka õppejõud sellest arvavad. :)

teisipäev, 14. aprill 2015

Loovettevõtja baaskursus

Reedel ja laupäeval oli meil selline tore kahepäevane koolitus nagu Loovettevõtja baaskursus. See kestis ainult kaks päeva, kuna oli sügisesele semestrile selline sissejuhatav koolitus, mille eest saame 1 EAP. Sügisel läheb sama aine edasi ning siis saame veel 5 EAPd. 
Alguses tundus see väga hirmutav, kuna ma pole väga selline rühmatööde tegija. Kohapeal selgus, et kõik erialad olid erinevate laudade taha ära jaotatud ning igas lauas istus umbes 8 inimest. Meie lauas oli väga tore seltskond. Siis tuli sissejuhatav jutt ning peale seda hakkasid erinevad ettevõtjad meile rääkima, kuidas nad oma ettevõtteid rajama hakkasid, peaaegu mitte millestki. Samuti käisid rääkimas tudengid, kes käisid samuti sellisel ideeturul ning arendasid oma ideedest ettevõtted. 
Igal laual olid omad teemad, meil oli selleks kirjastus ja fotograafia. Hakkasime pakkuma alguses igasuguseid probleeme nende teemadega seoses. Hiljem tuli istuda järgmisesse lauda ja pakkuda sealsele teemale probleeme ja lahendusi. Nendest ideedest valisid mentorid ja õppejõud välja kõige paremad, mida sai kokku 60ne ringis ning iga tudeng pidi valima oma soovile vastava idee  ja hiljem oma uue grupiga sellele kirjelduse kirjutama. Õhtul toimus Lennukitehases väike simman.
Laupäeval jätkasime loengute kuulamisega, kus ühes räägiti liftikõnest. See on selline kõne, kus sa pead võimalikult kiirelt ära rääkima oma äriideest ning äratama huvi kuulajas, et ta kas tahaks sinu pakutud toodet või teenust osta. 
Meie valisime oma äriideeks äratada noortes käsitööhuvi ning otsustasime pakkuma hakata teenust, kus me koolitaksime noori ja jagaks oma oskusi nendega. Sealt kujunes meil veel välja mõte, et gümnaasiumis võiks olla kunstisuund, kus saaks õppida näiteks joonistamist ja maalimist. Kursaõdedega arutasime, et oleks meil selline võimalus olnud, oleksime kindlasti seda kasutanud. 
Lõuna paiku saime välja mõelda küsimusi, mida inimestelt küsida ja uurida kas üldse sellist teenust oleks vaja. Tulemus oli positiivne. Päris paljud arvasid, et käsitööd pakutakse koolis üpriski vähe ning seda peaks parandama. Peale küsitlust tuli meil kirjutada ise üks kiire liftikõne ja see ka esitada.  
See kaks kiiret ja pikka päeva olid väga huvitavad ja oma ideega saame edasi tegeleda juba sügisel. Eks näis milliseks see lõpuks kujuneb ning kas me ka reaalselt saame oma äri püsti panna.
Seniks aga päikest! :)

kolmapäev, 1. aprill 2015

Esimene.

Olen juba pikemat aega mõelnud, et peaks hakkama pidama blogi, kus näitan oma käsitööd ja räägin oma õpingutest Viljandi Kultuuriakadeemias Rahvusliku tekstiili erialal.
Oma valiku, tulla õppima Viljandisse, tegin umbes aasta tagasi. Soov oli suur õppida midagi loomingulist ja nii ma tee Viljandisse leidsingi. Viljandi oli ka minu ainus valik ja oi kuidas ma kartsin, et ma ei saa sisse siia aga siin ma olen. 
Juuli alguses olid katsed, mida ma ka kartsin. Katsed kestsid kokku 3 päeva. Nendel päevadel pidime näitama oma oskusi joonistamises, maalimises, kompositsioonis, essee kirjutamises ja lõpuks oli vestlus. Juuli keskel kuskil saime teada tulemused. Algas ootamine kas saad ühiselamusse või mitte. Mina olin nende õnnetute hulgas, kes alguses ei saanud ühiselamusse kohta. Paanika oli suur, kuid siis algas korterite otsing. Korteri leidsin, kuid nädal enne kooli algust sain teada, et keegi oli oma koha ühiselamus ära öelnud ning mina olin järjekorras järgmine. Õnnetunne oli suur, sest korter oleks palju kallimaks läinud. 
Augusti viimasel päeval kolisin sisse. Alguses oli maru võõras, kedagi ei teadnud ja üksik oli olla, kuid õhtu lõpuks tekkisid juba uued tutvused ning väga tore oli. Siiani olen väga rahul, et sain just Tarekese ühiselamusse. Väga tore ja sõbralik seltskond on koos. Kodune tunne on siin samuti. 
1.septembril oli pisikene aktus ning peale seda ülikooli peamajas väike kokkusaamine tervel käsitöö osakonnal. Järgmistel päevadel olid tutvustavad loengud, mida ja kus Viljandis teha saab. Kõike enam täpselt ei mäletagi, mis septembris toimus. :) 
Kuskil oktoobri lõpus või novembri alguses, täpselt enam ei mäleta, oli meil juba maalimise hindamine, mille ma sain A. Minu tööd siis sellised:

Esimesel maalimise kursusel saime värviõpetust. Oh seda akrüülvärvidega möllamist oli palju. 
Ja meie pisike kursus:
Päikest!