esmaspäev, 21. jaanuar 2019

Muhu sõrmkindad vol. 4

Kultuuriakadeemia lõpetamisest on nüüd juba üle poole aasta möödas!?! Uskumatu kuidas aeg on lennanud. Kuid õppimist pole veel seljataha jätnud, hetkel õpin Tallinna Tööstushariduskeskuses kergete rõivaste rätsepa eriala, mis kestab 2 aastat.

Käsitööd pole ka unarusse jätnud, ikka vardad käes ja nii mõnedki paarid kindaid on vahepeal valmis saanud, kuid kõigepealt näitan teile neid kõige värskemaid.
Detsembri alguses leidsin ühest facebooki grupist, et otsitakse Muhu sõrmkindaid, pakkusin siis endagi variandid välja, kuid tegema hakkasin hoopis Muisi pildi järgi neid imekauneid Muhu sõrmkindaid, mida ma olen nii kaua aega kududa tahtnud aga pole kunagi selleks aega leidnud. Nüüd siis see aeg kätte jõudnud.

http://www.muis.ee/museaalview/2008233
Ma pole varem 12/2 lõngaga kudunud, seega tuli lõnga hakata otsima ning hiljem seda ka värvima. Kuna mul kodus oli veel lõngu, mida värvida, siis viskasin ka need potti. Muideks, see lillakas lõng oli algselt hoopis selline halelilla aga välja tuli just siuke mõnus toon.

Kinnaste kudumisel muutsin veidikene mustrit, kuna 40 silmust vardal jäi siiski liiga paljuks. Sõrmede vahele tegin väikseid vahvaid mustreid. Valged täpid labaosas ja punased randmel on peale silmatud. Kudumisel kasutasin ikka 1,25 varrast ning seekord 12/2 lõnga. Tänaseks on kindad juba uue omaniku juurde rännanud :)



Pildistamise eest tänan Argot :)

neljapäev, 17. jaanuar 2019

Teksa armastus

Minu teksakanga armastus algas juba mõned aastad tagasi, kui tegin maalimise tunni raames valmis ühe kott-tooli. Ise jäin alguses väga rahule, kuid nüüd on see kott-tool narmendamas ning tootearenduse praktika raames arendasin seda veidikene edasi. Kuna esialgse tooli valmimis aeg läks liiga suureks, kujunes ka toote hind üüratuks. Praktikaga üritasingi hinda ja valmistusaega väiksemaks saada ning kvaliteeti tõsta. Selle raames valmis 3 kott-tooli minu väikestele õdedele ja vennale, kes said need kodus oma uutesse tubadesse paigutada.
Toolide puhul kasutasin vanu teksapükse, mida pesin ja lõikusin; tootmisjääke teksakanga näol, mida sain Viljandis asuvast Voglia'st ning EPS-graanuleid käisin toolidesse panemas Tallinnas asuvas ettevõttes. Toolidel on eraldi sisukotid graanulite jaoks, et saaks vajadusel pealmist katet ära võtta ning pesumasinas pesta.


Selleks, et tööd veelgi kiirendada ning teksadest tükke kiiremini välja saaksin lõigata, soetasin mõni aeg tagasi ka ketaslõikuri, lõikemati ja joonlaua. Töö läks kohe väga palju kiiremaks võrreldes varasemaga, kui mõõtsin ja joonistasin vajalikud tükid kangale ja siis kääridega need välja lõikasin. 


Kuna ma ise olen väga suur seljakoti armastaja, siis tuli mõte proovida ka sarnaseid seljakotte teha. Esimesega oli päris palju pusimist, kuid sain asja selgeks ning siis läks edasi väga kiirelt. Ise armusin sellesse kollase-sinise kombinatsiooni ning käin sellega igapäevaselt koolis. Seljakottide voodrikangad olen soetanud erinevatest taaskasutuskeskustest. Seljakotid on samuti masinpestavad :)



Piltide eest tänan ema ja Argot!