Neljapäev, 17. jaanuar 2019

Teksa armastus

Minu teksakanga armastus algas juba mõned aastad tagasi, kui tegin maalimise tunni raames valmis ühe kott-tooli. Ise jäin alguses väga rahule, kuid nüüd on see kott-tool narmendamas ning tootearenduse praktika raames arendasin seda veidikene edasi. Kuna esialgse tooli valmimis aeg läks liiga suureks, kujunes ka toote hind üüratuks. Praktikaga üritasingi hinda ja valmistusaega väiksemaks saada ning kvaliteeti tõsta. Selle raames valmis 3 kott-tooli minu väikestele õdedele ja vennale, kes said need kodus oma uutesse tubadesse paigutada.
Toolide puhul kasutasin vanu teksapükse, mida pesin ja lõikusin; tootmisjääke teksakanga näol, mida sain Viljandis asuvast Voglia'st ning EPS-graanuleid käisin toolidesse panemas Tallinnas asuvas ettevõttes. Toolidel on eraldi sisukotid graanulite jaoks, et saaks vajadusel pealmist katet ära võtta ning pesumasinas pesta.


Selleks, et tööd veelgi kiirendada ning teksadest tükke kiiremini välja saaksin lõigata, soetasin mõni aeg tagasi ka ketaslõikuri, lõikemati ja joonlaua. Töö läks kohe väga palju kiiremaks võrreldes varasemaga, kui mõõtsin ja joonistasin vajalikud tükid kangale ja siis kääridega need välja lõikasin. 


Kuna ma ise olen väga suur seljakoti armastaja, siis tuli mõte proovida ka sarnaseid seljakotte teha. Esimesega oli päris palju pusimist, kuid sain asja selgeks ning siis läks edasi väga kiirelt. Ise armusin sellesse kollase-sinise kombinatsiooni ning käin sellega igapäevaselt koolis. Seljakottide voodrikangad olen soetanud erinevatest taaskasutuskeskustest. Seljakotid on samuti masinpestavad :)



Piltide eest tänan ema ja Argot!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar