Paistu sukad

Suve alguses, enne suurt koolitööde hindamist olid mul juba kõik asjad valmis ja tuli leida uus töö, mille kallal nokitseda. Nii ma siis kolasin internetis ringi ja leidsin selle imeilusa Paistu sukkade mustri. Veidikene kohandasin mustrit ning vahetasin värvid ära, endale sobivaks. Neid sukki kudusin terve suve! Endalegi uskumatu, kuidas nii kaua aga suvel nõudis enamuse ajast töö. Puhkepäevadel järjest ikka üritasin kududa ning augusti lõpuks olid sukad valmis. Välja näevad nad nagu jõulusukad, punase ja valgega.

Kootud on 8/2 lõngaga ja 1,25 varrastega.

Veel tuniisheegeldamist

Punastest kätistest/randmesoojendajatest jäi minu jaoks väheks ning tegin juurde veel kahed kätised. Seekord mõlemad rohelistes toonides. Kinnituseks sai heledamatele õmmeldud 3 nööpi ning tumedamatele 4. 

Lahttasku

Tikkimise teises pooles pidime peale käevõru valmistama ka lahttasku. Eriala kompositsiooni tundides valmistasime mitmeid kavandeid, nii värvilisi kui ka must-valgeid. Koos õppejõuga valisime välja kõige sobilikuma lahttasku kavandi ning juurde valisime veel kandi paela. Samuti kohandasime veel tikandi värve ning kui toa valguses tundus, et riie millele tikkima hakkan, on must, siis päevavalguses avastasin, et tegemist on hoopiski tumesinisega. Kuid riie sobis sellegi poolest. 

Tuniisheegeldamine

Teisel semestril oli üheks valikaineks tuniisheegeldamine, mida andis meile Kristi Jõeste. Selle aine raames käisime Heimtali muuseumis vaatamas tuniistekke, muuseumis oli isegi üks tuniistehnikas valmistatud beebi müts. Samuti vaatasime loengutes teistes muuseumides olevaid tekke. Hindelise tööna pidime ise valmistama midagi tuniistehtnikas ning mina valisin selleks tööks randmesoojendajad.

Teekond sinisest punaseni.

Sügissemestril saime alguses uuesti tikkimist meelde tuletada ning tikkimise aine esimeses pooles saime soovi korral valmistada endale nõelaraamatu. Kuna mina polnud siis veel oma sinise armastusest kuidagi üle saanud ning kõik pidigi ainult sinine olema, siis minu nõelaraamat sai selline: 

Tikkimise teises pooles õppisime geomeetrilist tikandit ning tegime erinevaid tööproove. Veidike suuremaks tööks oli vaja tanumaali tikkida ning sellest käevõru valmistada. Tanumaali põhi on tikitud tihedas ristikpistes nii, et aluskangast näha ei jääks. Tikandi muster on pärit Viljandi Mulgi räti maalikirjalt ning on veidike kohendatud, samuti sai õppejõu abiga pärlid ja litrid juurde paigutatud. 

Sügisel Viljandi Kultuuriakadeemiasse minnes arvasin, et minu sinise armastusest on võimatu lahti saada, kuid märkamatult kevadeks tekkis sinisele juurde uueks lemmikuks punane. Kevadsemestri tööna sai nii sõba kui ka tuniisheegeldamise kätised, mida näitan järgmises postituses, tehtud punased. 

Esimene aasta läbi!

19. juunil oli meil viimane koolipäev, mis oli täis hindamisi. Hinnatud said kangastelgedel kudumine, vöökudumine, tuniisheegeldamine, sidusõpetus ja eriala kompositsioon, arvestuslikud ained olid materjaliõpetus ja õmblus tehnoloogia. Oma hinnetega olen super rahul! Tuniisheegeldamise sain B, teised hindelised ained sain A-d ning arvestuslikud ained sain arvestatud. Siin meie viimane koosviibimine 19. juuni õhtul, mil pidasime mu sünnipäeva ning tähistasime edukat esimese aasta läbimist:

Enne seda, kui meid suvepuhkusele lubati olid meil kaks üli toredat materjaliõpetuse loengut Tuuli Kivestu käe all, kus värvisime lõngu. Tema blogi: juulikemuulike.blogspot.com . Esimesel korral värvisime lõngu taimedega, kaselehtede ja pajuvõrsetega. Siin lõngad alles potis:

Kaselehed andsid super ilusa kollase lõnga! Kõik lõngad värvitult: 

Arvestusliku tööna pidime ka ise värvimist katsetama, seega seadsime oma sammud metsa poole ning otsustasime taimi korjama hakata. Üks vahva pilt sellest käigust: 

Me katsetasime sõnajalgadega, piimanõgeste, sibulakoorte ja naadiga värvimist. Tulemused sellised: 

Paar päeva enne hindamisi oli meil ka indigoga värvimise tund, mis oli samuti super vahva ja huvitav. Valgest lõngast sai erinevaid siniseid, kollane muutus roheliseks.

Aasta on olnud täis naeru ning meeldejäävaid hetki, palju uut ja põnevat, uusi sõpru ja tutvusi. Ootan põnevusega juba sügist ning uusi tegemisi!

Imekaunis punane sõba

Telgedel kudumise ja vöökudumise raames sain valmis oma imelise punase sõba. Värvivaliku tegin poes käies ning punane tundus tollel hetkel just kõige sobivam värv. 

Kanga üles käärimiseks kulus ikka hea mitu tundi ning hiljem telgedele panekuks samuti. Kudumiseks läks aega kõigest 11 tundi, ma alguses arvasin küll, et see võtab palju rohkem aega aga võta näpust. Kui kangas maha sai võetud, juba siis armusin ma sellesse. Siis hakkas aga kõlapookade tegemine, mis võttis isegi rohkem aega kui sõba valmis kudumine. Ühe pikipooga peale kulus umbes 5 tundi ja neid oli vaja teha kaks. Ristipoogad sain 2,5 tunniga valmis ning lisanarmasteks panin juurde 2 sorti linast ning punast ja musta villast lõnga. Lisaks tegin igasse sõba nurka tutid ka juurde.

Koos oma kursaõe Gretega otsustasime minna ühel ilusal päeval Parika rappa pildistama ning tulemus sai selline:

Olen oma sõbaga ülirahul, tuleb vaid hindamine ära oodata ning siis saab teada mida ka õppejõud sellest arvavad. :)